‏ Mark 4

1Ja Ta hakkas jälle õpetama mere ääres. Ja üsna palju rahvast kogunes Ta juure, nõnda et Ta pidi minema paati ja istuma merel. Ja kõik rahvas oli maal mererannas. 2Ja Ta õpetas neid palju tähendamissõnadega, ja Oma õpetuses Ta ütles neile: 3"Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama. 4Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle. 5Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad. 6Aga kui päike tõusis, kõrbes see, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära. 7Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad tõusid ning lämmatasid selle, ja ta ei annud vilja. 8Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja mõni kandis kolmkümmend seemet ja mõni kuuskümmend ja mõni sada." 9Ta ütles: "Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!" 10Aga kui Ta üksi oli, küsisid Temalt need, kes ühes nende kaheteistkümnega olid Tema ümber, nende tähendamissõnade mõtet. 11Ja Ta ütles neile: "Teile on antud mõista Jumala Riigi saladust, aga neile, kes on väljas, sünnib see kõik tähendamissõnade läbi, 12et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ja neile ei antaks andeks!" 13Ja Ta ütles neile: "Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate mõista kõiki teisi tähendamissõnu? 14Külvaja külvab sõna. 15Need on teeäärsed, kuhu sõna külvatakse, ja kui nad on kuulnud, tuleb kohe saatan ja võtab sõna ära, mis nendesse oli külvatud. 16nõndasamuti, mis külvati kaljusele maale, on need, kes kui nad sõna kuulevad, seda kohe rõõmuga vastu võtavad, 17aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui tõuseb viletsus või tagakiusamine sõna pärast, nad taganevad varsti. 18Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes sõna kuulevad, 19aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad sõna ära, ja see jääb viljatumaks. 20Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes sõna kuulevad ja vastu võtavad ja kannavad vilja, mõni kolmekümnekordselt ja mõni kuuekümnekordselt ja mõni sajakordselt." 21Ja Ta ütles neile: "Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla või voodi alla? Kas mitte selleks, et teda panna küünlajalale? 22Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks. 23Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!" 24Ja Ta ütles neile: "Pange tähele, mida te kuulete. Mis mõõduga te mõõdate, sellega mõõdetakse teile ja teile lisatakse veel juure. 25Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt võetakse see, mis tal on!" 26Ja Ta ütles: "Nõnda on Jumala Riik, otsegu inimene viskab seemet maa peale, 27ja heidab magama ja tõuseb üles öösel ja päeval, ja seeme tärkab ja sirgub, nõnda et ta isegi ei tea kuidas. 28Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees. 29Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest lõikus on käes." 30Ja Ta ütles: "Millega võiksime võrrelda Jumala Riiki? Või missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame? 31Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui kõik muud seemned maa peal, 32aga kui see on külvatud, tõuseb ta ning saab suuremaks kõigist taimedest ja kasvatab suured oksad, nõnda et taeva linnud võivad pesitada ta varju all." 33Ja mitme niisugune tähendamissõnaga rääkis Ta neile sõnu sedamööda, kuidas nad suutsid kuulda. 34Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele kõik ära. 35Ja samal päeval, kui õhtu käes oli, ütles Ta neile: "Lähme üle teisele poole." 36Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, võtavad nad Tema paati; nõnda nagu Ta oli; ja ka teisi paate oli Temaga. 37Siis tõusis kange tuulispea ja lõi laineid paati, nõnda et paat juba täitus. 38Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: "Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me hukkume?" 39Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: "Ole vait ja väga!" Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks. 40Ja Ta ütles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?" 41Ja nad lõid väga kartma ning ütlesid üksteisele: "Kes See siis õieti on, et ka tuul ja meri kuulevad Tema sõna?"
Copyright information for Est
The selected Bible will not be clickable as it does not support the Vocabulary feature. The vocabulary is available by hovering over the verse number.

Everyone uses cookies. We do too! Cookies are little bits of information stored on your computer which help us give you a better experience. You can find out more by reading the STEPBible cookie policy.